Katusetööd
Alustades katusetööd peab suurt tähelepanu juhtima katusekattematerjalidele. Katusekate moodustab koos välisseinte, lae ja põrandaga ehitise piirdetarindi, mille ülesanne on anda ehitise siseruumidele piisavalt kaitset välismõjude vastu. Katusekatte ülesanne on hoida kogu ehitis ja selle piirdetarind sademete eest kaitstuna ehk kuivana, nii et selle olulised omadused, eriti soojusisolatsioonivõime, püsiksid kogu aeg head ja määrustekohased.
Tihedus
Katusekate peab olema igasugustes oludes tihe. Vett tuleb katusekattele otsesademetena või tuulest piitsutatud võimsate ja üpris erinevatest suundadest veejugadena. Talvel peab katusekate tõkestama lume pääsu allpool paiknevaisse tarindeisse. Kevadel ja sügisel aga toimima õigesti olukorras, kus külm ja …

Lamekatuste remont vajab materjalide osas hoolikat tähelepanu. Nii katuse lappimiseks kui ka renoveeritud katuseosa servade kinniehitamiseks tuleks kasutada suurema ruutmeetrimassiga SBS-tüüpi hüdroisolatsioonimaterjale, millel on tugikanda all rohkem keevisbituumenit. Sellised materjalid nakkuvad aluspinnaga paremini ja nakkumise kestvus on pikem. Plastomeersed APP-tüüpi materjalid nakkuvad vana ruberoidkattega väga halvasti ja nakke kestvus on vähepüsiv. Lappimiseks või muudeks ajutisteks lahendusteks ei ole samuti soovitatav kasutada aluskihi materjale, mille keevisbituumeni osa on üldjuhul pealiskihi materjalide omast väiksem. Lappimiselgi tuleb kivi- ja betoonpindu töödelda bituumenkrundiga.
Tuleb tunnistada, et katuse igasugune lappimine on ajutise iseloomuga ja püsib heal …

Lamekatuse soojustamiseks kasutatakse riigiti väga erinevaid materjale ja materjalikombinatsioone. Eestis on soojustamisel kasutuses põhiliselt kaks materjali – mineraalvill ja vahtpolüstüreen. Mõningatel katustel (pööratud katus) kasutatakse ka ekstrudeeritud polüstüreeni (näiteks Styrofoam). Mineraalvilladest kasutatakse põhisoojustusena koormusttaluvaid materjale. Lamekatustes kasutatavate soojustusmaterjalide koormustaluvus peab olema vähemalt 40 kPa (40 kN/m²).
Mineraalvillad
Põhisoojustusena kasutatakse jäika mineraalvilla, survetugevusega mitte alla 40 kPa. Soovitatav on paigaldada soojustus mitmes kihis, näiteks 150 mm kogupaksusega põhisoojustuse puhul kasutada kahekihilist lahendust 100+50 mm. Tuulutatavale katusele paigaldatakse põhisoojustuse peale hürdoisolatsiooni aluspinnaks 30 mm paksused tuulutussoonte ja sulundatud servadega jäigad mineraalvillplaadid.
Vahtpolüstüreen
Vahtpolüstüreen toodetakse EPS- …

Selleks, et katus saaks nõuetekohaselt soojustatud, peaks U-arv ehk soojajuhtivus olema 0,16 W/m²K. See tähendab, et tuleks arvestada vähemalt 30 cm paksuse isolatsioonikihiga. Tähtis on kasutada ainult sobilikke materjale ning paigaldada need õigesti. Tähelepanu peab pöörama järgnevatele aspektidele:
1. Aluskatte ja tuuletõkke vahel peab olema õhkvahe, mille paksus, sõltuvalt katuse pikkusest ja kaldenurgast, on vahemikus 50-200mm. Aluskatte paigaldamisel tuleb jälgida, et see ei jääks prusside külge kinnitatuna pingule, vaid oleks keskelt kergelt lohus. Kui kasutatakse vettsiduva kihiga aluskatet, tuleb sellega piirnevad puitprusside otsad niiskuskahjustuste vältimiseks töödelda puidukaitsevahendiga.
2. Tuuletõke peab asetsema tihedalt põhisoojustuse vastas. …

Eramuomanikud eelistavad katusekivi, korrusmajade ehitajad bituumenkatet. Vana katuse renoveerimisel kasutatakse tihti sama tüüpi kattematerjali, mis uuendataval katusel oli peal varemgi.
Katus on tähtis ja meie kliimas ei saa ilma selleta kuidagi läbi. Elanik muretseb, kas katus ikka vett peab, omaniku jaoks on katus osa hoone väärtusest. Arhitekt annab katusele kuju, ehituskonstruktor tegeleb selle arvutusliku koormusega, maja haldaja uurib katuseremondi hinda.
Väikemaja katuse moodustavad kandev konstruktsioon, soojustus, tuulutusvahe, aluskate, katusekate, läbiviigud, vihmaveesüsteem ja turvatooted. Väikemajadel on enamasti toimivad, piisava kaldega katused, kust vesi ja lumi ära valguvad.
“Väikemaja viilkatustele pannakse tavaliselt katusekivi või …

Lamekatuste kontrollimisel ja hooldamisel tuleb alati suurt tähelepanu pöörata korstnale, ventilatsioonikorstnale, antenni läbiviigule ja katuseaknale. Need on erakordselt nõudlikud sõlmed, mille hermeetilisusest sõltub otseselt sadevete läbivoolamine.
Kevadel, kui lumi on sulanud, on paras aeg üle vaadata majakatuse seisukord ning vajadusel teha pisiremont. Alustada tuleb sodi, peamiselt puulehtede ja okaste mahapühkimisest. Katust soovitatakse prahist puhastada vähemalt kord aastas, vajadusel ka tihemini. Tavapäraselt uhub küll vihmavesi prahi alla, kuid väiksemat orgaanikat (sammal jms) on raske pealiskaudsel vaatlemisel tuvastada.
Miks seda vaja on? Saaste moodustab tsingiga kiiresti lahustuvad ühendid ja peamine korrosioonikaitse (tsingikiht) saab …

Lisaks katusel käimisele koormavad katusekatet ka varjatud mehaanilised mõjud. Näiteks aluse deformatsioonid. Nii r/b-paneelid kui ka metallprofiilid painduvad läbi, kusjuures läbipaine kasvab tasapisi mitme aasta jooksul. Talvel kasvab läbipaine lumekoormuse lisandumisel ja kahaneb koormuse vähenemisel. Lumekoormus võib kujuneda ühe ilmastikuperioodi kestel mitme eri tuulesuunaga kaasneva lumesaju tulemusena. Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel tavaliselt kõiki neid asjaolusid ei arvestata. Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju, lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaiksete ja tuuliste ilmastikutingimuste puhul. Need on tingimused, mis põhjustavad konstruktsioonile kõige ebasoodsama lumekoormuse.
Aluse läbipaindega kaasnevad tõmbepinged katusekattes paneelidele toetumise joonel. Varjatud mehaaniliseks mõjuks on ka …