Lisaks katusel käimisele koormavad katusekatet ka varjatud mehaanilised mõjud. Näiteks aluse deformatsioonid. Nii r/b-paneelid kui ka metallprofiilid painduvad läbi, kusjuures läbipaine kasvab tasapisi mitme aasta jooksul. Talvel kasvab läbipaine lumekoormuse lisandumisel ja kahaneb koormuse vähenemisel. Lumekoormus võib kujuneda ühe ilmastikuperioodi kestel mitme eri tuulesuunaga kaasneva lumesaju tulemusena. Ehituskonstruktsioonide projekteerimisel tavaliselt kõiki neid asjaolusid ei arvestata. Lumekoormuse määramisel arvestatakse katuse kuju, lume võimalikku paiknemist katusel tuulevaiksete ja tuuliste ilmastikutingimuste puhul. Need on tingimused, mis põhjustavad konstruktsioonile kõige ebasoodsama lumekoormuse.
Aluse läbipaindega kaasnevad tõmbepinged katusekattes paneelidele toetumise joonel. Varjatud mehaaniliseks mõjuks on ka hoone või selle osade deformatsioonid temperatuuri muutuse, hoone ebaühtlase koormuse või vajumise tõttu. Varjatud mehaanilisi mõjusid katusekattele aitab vältida katusekatte elastne, nihkumist võimaldav kinnitus alusele.
Eestis langeb sademeid aastas 600-800 mm, sellest lumena 120-200 mm. Aastas sajab 150-180 päeval, keskmiselt ligikaudu 700 liitrit vett aastas rõhkpinna iga ruutmeetri kohta, ööpäevas 50-130 liitrit/m2. Korralikult ehitatud katuse puhul vihm probleeme ei tekita, vesi voolab rennide ja torude kaudu ära või üle räästa maha. EPN 11.2 järgi peab vee eemaldus katuselt toimuma nii, et hoone muid osi sellega ei kahjustataks ning ei tekiks ohtu elule, varale, tervisele ja keskkonnale. Ehituslikult ja korralduslikult peab olema tagatud, et sademevesi, sulamisvesi või mis tahes muu katusele satunud vesi jõuaks tavaoludes mööda katusekatet ja viimateid (renne, torusid) ilma külmumata maapinnani ning selleks ettenähtud süsteemidesse. Lumi jääb lamekatusele püsima ja selle sulamine võib katuse normaalset toimimist häirida. Lumekoristus katustelt on soovitatav, kuna see vähendab koormust katuse konstruktsioonidele. Lumekoristus katustelt on vajalik, kui lume paksus on üle 30 sentimeetri. Lumekoristust võiksid teostada eelkõige katuse kattematerjale tundvad inimesed, vältimaks materjali kahjustusi. Rullmaterjalist katuse puhul osutavad jäätunud ja jäävaba pind olevat erinevas temperatuuris, mistõttu nende vahel tekib sisepinge. Kõige ohtlikum on mitme kahjuliku mõju üheaegne esinemine: külm koos mehaanilise mõjuga, katusekatte alla kondenseerunud veeaur koos päikesekuumusem või külmaga vms.